Words

Etteaste

Ta seab end kardinate varjus valmis. Sikutab helehalli pintsaku sirgeks, nööbib kaks nööpi kolmest kinni. Kohendab õhkõrna helesinise rukkilillemotiiviga särki, mille valged käised õige pisut pintsakuvarrukate alt välja piiluvad. Täpselt nii palju nagu vaja, mitte millimeetritki rohkem.

Sool

Tal on sool alati taskus. Pakitud pisikesse valgest paberist padjakese sisse. Kui ta astub mööda tänavat, siis on kuulda, kuidas sool taskus tasakesti krõbiseb. Terakesed hõõruvad üksteise vastu. Jahvatavad end aina peenemaks tolmuks. Varsti on pakikeses järel vaid soolaudu või udusool. Umbes selline nagu hommikuti õues ripub, kust päikesekiiredki läbi tungida ei jaksa. Aga võib-olla on see hoopis tuhksool, nagu tuhksuhkurgi. Selline, mis läbi kokkuliimitud paberi servade pisitasa taskusse pudeneb. Tõusnud tuhast et pudeneda tuhaks.

Mother Love

This post is encrypted.

Argipäev

Päike sillerdab lainetel, vahupritsmed tantsivad rõõmsalt nende harjal. Meri on täna soe, kuid rahutu. Lained nügivad energiliselt kallast, porisedes ja turtsudes, et see nende teele pidevalt ette jääb. Kohati isegi pisut vihaselt sülitavad nad valgeid vahutorte kaldale, tõmbudes siis jälle tagasi, et uuesti hoogu võtta ja taas ranna poole kihutada. Mõni ime, et turistid eelistavad istuda pigem kaldaäärsetes restoranides, selle asemel et veemõnusid nautida.

Sõda

Mööda porist tänavat kõnnib räbaldunud riietes mees. Habe ajamata ja juuksed sassis. Püksipõlved auklikud, jakikäised lõhki ning vooder lipendamas. Ümber kaela mässitud pikk punane sall ning silmini pähe tõmmatud kootud villane võidunud müts. Väsinult astub ta jalg jala ette mööda teed, püüdes sillutisel magavatest poriloikudest mööda laveerida. Tema kulunud pruunid lõhkiste ninadega saapad pole vees kahlamiseks mõeldud. Märjad sokid on sel aastaajal sama ebameeldivad kui räästa all vihmasaju möödumist oodata. Roidunult istub ta tee ääres oleva sinise pargipingi nurgale ning vaatab mõtlikult enda ees laiuvat tühja rannapromenaadi ja hülgehalli vetevälja.