Sool

jaanuar 12th, 2020 § 0 comments § permalink

Tal on sool alati taskus. Pakitud pisikesse valgest paberist padjakese sisse. Kui ta astub mööda tänavat, siis on kuulda, kuidas sool taskus tasakesti krõbiseb. Terakesed hõõruvad üksteise vastu. Jahvatavad end aina peenemaks tolmuks. Varsti on pakikeses järel vaid soolaudu või udusool. Umbes selline nagu hommikuti õues ripub, kust päikesekiiredki läbi tungida ei jaksa. Aga võib-olla on see hoopis tuhksool, nagu tuhksuhkurgi. Selline, mis läbi kokkuliimitud paberi servade pisitasa taskusse pudeneb. Tõusnud tuhast et pudeneda tuhaks.

Tuhk võib tunduda tühine, kuid tegelikult on ta väga tähtis. Tuhk on tõestus, et selle koha peal lõõmas kunagi tuli. Joovastav kire, mis kõik oma teel hävitas. Nagu laava, mis pühib vulkaani jalamilt tuhatnelja alla tuisates kõik oma teelt. Põletab ja rusustab kogu oma vitaalsusega. Tasapisi vool taltub ja jahtub kuni lõpuks on temast järel vaid külm must kivi. Moondekivim. Muutunud kirest pulbitsevast jõest külmaks, mustaks ja tardunud igavikuks.

Vulkaan on nagu lahtine haav. Suur auk muidu terviklikus koores. Selle kaudu pääsevad ürgsed jõud maapinnale. Haavast purskuv punane veri on samuti ürgne ja joovastav. Märguanne kõikidele kiskjatele, et lõuna on peagi valmis. Võtku aga rivisse ning kõik saavad mahlaka suutäie. Kaitsetul surijal jääb üle vaid nende ees abitult siputada.

Väiksem haav pole nii eluohtlik. Sealt niriseb samuti sooja verd, mis õhuga kokku puutudes kohe jahtuma ja tarduma hakkab. Peagi katab torget või lõiget paks punaka varjundiga klomp. Haav on kinni topitud ja hakkab vähehaaval paranema kuni kuivanud korp lõpuks küljest pudeneb ning järele jääb vaid pisike arm.

Vahel aga kipub vigastus ununema. Pahaaimamatult kratsib haavunu end siis just sealt, kust ei tohi, ning kisub kuivanud kooriku pealt. Haav aga pole veel armistunud ega valmis maailmaga tõtt vaatama. Taas immitseb temast sooja verd ning tardumine ja paranemine algab otsast peale.

Just sellepärast kannabki ta endaga kaasas soolapakikest, et seda lahti kraabitud haavale riputada. Röögatu kipitus on võigas meeldetuletus, et sõjatrofeedega ei mängita.

  • Life

    Living your life is like doing a magic: everyone else is amazed but only you know how dirty job it is.