Jaanuar 2014

Koit

Tee tippu pole lihtne ega sirgjooneline. See on kobamine pimeduses, ronides jalg jala ette, otsides kivi kivi haaval toetuspunkti ning püüdes mitte libastuda. Saatjaks valge djellabah’ ja punase keffiyeh’ga noore beduiini manitsused jäiste astmete ning kõrval laiuva kuristiku kohta. Pilkases pimeduses näitavad teed vaid kuu ja taevatähed. Lambi süütamine on mõttetu, selle hele sõõr pimestab ja varjutab kogu ümbritseva, muutes niigi raske teekonna veel hirmuäratavamaks. Külma trotsides ronitakse visalt maailma kõige pühama mäe tipu poole.