Sa oled mu mõtetes. Sa oled mu meeltes.
Sa oled poetanud end minu südamesse, sulandunud minu hinge. Ükskõik, kuhu ma ka ei läheks, kannan ma sind alati endaga kaasas.
Sa oled muutnud mu mustvalge päeva ilusaks ja värviliseks. Toonud pimedasse sügisesse päikese. Teinud külma kõleda talve hubaseks ja soojaks.
Sa oled maailma kauneim muusika. Minu jaoks täiuslik ja harmooniline. Olgugi, et vahel pisut keerukas ning ettearvamatu. Ma kõnnin, ja kuulen su helinat oma kõrvus. See on puhas nagu allikavesi. Selge nagu sinitaevas.
Mitte ükski muusik ei suuda seda mängida. Mitte ükski interpreet seda ette kanda. Ainult mina kuulen seda. Kuulen oma meeltega, tunnetan oma hingega. Ümisen oma südamega. Iga päev ja iga öö.
Sa oled maailma kauneim joonistus. Pastelne, õhuline ja kerge. Võib-olla jääd sa teiste seas märkamatuks, kuid mina märkan sind ikkagi. Seda, kui ilus sa oled. Nii soe. Nii rõõmsavärviline. Kui hea on olnud kunstnik, kes su maalinud on. Ja ma tänan teda. Tänan teda selle eest, et ta on su loonud.
Ma sulen silmad ja näen sind enda ees. Ma tulen koju ja tunnen su lõhna. Ma heidan magama ja tunnen su soojust.
Ma näen sind unes. Sa jalutad mu unenägudes. Naeratad oma avalat naeratust. Su tumedad silmad säravad nagu vääriskivid. Ning mu hing laulab taas. Ja iga mu südamelöök sosistab su nime.
Ma olen halb kirjanik, sest need sõnad ei suuda väljendada kõike seda, mida ma tunnen. Universumis pole nii ilusaid tähti, mis kirjeldaksid kui suurepärane sa oled. Nad kahvatuvad sind nähes. Ja muutuvad pisikeseks selle tunde kõrval, mis minu sees on.
Ma tänan sind, et sa olemas oled. Tänan sind, et muudad kaunimaks iga mu päeva.
Muusika minu kõrvus, pilt minu silmis. Soojus minu hinges. Armastus minu südames.
Sinu WALL·E.