Nii igapäevane ja tavaline. Lihtsaim viis mõtete väljendamiseks. Kuid sõna vägi on suur. Sõnaga on ehitatud riike ja kukutatud impeeriume. Soovitud head oma lähedastele ning pillutud tuld ja tõrva oma vaenlase pihta.
Sõna on võimas relv. Üks kõige julmemaid, mis inimesele antud on. Terav mõõk, millega võib lüüa vastase hinge ja jätta sinna pikaks ajaks sügava haava. Ent oskamatul käsitsemisel võib selle kogemata ka endale südamesse torgata. Vahel käitub sõna aga bumerangina. Viskad ta vaenlase pihta, kuid tuleb hoopis ringiga tagasi. Ja haavab viskajat vahest hulleminigi kui vaenlast.
Sõna on kui lind. Oma olemuselt vaba tulema ja minema. Kui vaid puur lahti tehtaks ja ta välja pääseks. Kord lendu lastud sõna aga enam kätte ei saa. Ning tihti on kõik katsed järgmiste sõnade vabakslaskmisega asja parandada edutud ja teevad olukorra ainult hullemaks.
Sõna on nagu rebane. Kaval ja ettearvamatu. Mesimagusalt öeldud sõna võib olla äärmiselt solvav. Või nagu jänes. Ilmub kiiresti ei tea kust, toob vestlusesse veidraid haake ja kaob sama kiiresti. Kui ainult ütleja kõrvad paistma ei jääks.
Igal sõnal on kaal. Iga välja öeldud sõna avaldab mõju. Olgu need noore inimese mõtlematud ütlemised või hoopis kellegi vanema lakkamatu lalin. Jälje jätavad nad kõik. Ja haiget teevad samuti mõlemad.
Väikelapsele õpetatakse tihti, et tikkudega ei tohi mängida, muidu võib maja põlema minna. Aga kui sageli õpetatakse seda, et ka sõnadega ei tohi mängida. Neid niisama laiali pilduda nagu pingpongipalle. Sest nendest võib hing põlema minna. Ja kui hing põleb, siis pole ei kehal ega mõistusel enam asu. Ja neid sõnu, mis leegitseva hinge maha rahustaks, pole paraku veel leitud.
Mõne väljaöeldud sõna võiks vahel ütlemata jätta. Mõne mõtte enda teada hoida. Aga kas sellest ka hing kergemaks ja tuju paremaks läheb, pole kindel. Ning rebase kohev saba võib kõikidest püüdlustest hoolimata ikkagi põõsa tagant välja paista.
Kõigele vaatamata on sõna siiski parem kui sõnatus. Parem jutt kui piinlik vaikus. Ning oskuslikult ja taktitundeliselt sõnadega ümber käies muutub meel rõõmsamaks ja süda soojemaks nii ütlejal kui kuulajal. Kui ainult head sõnad otsa ei saaks. Vahel tundub, et neid on kogu inimkonnale ainult näpuotsaga kasutamiseks jagatud.